JUHEND - Ebatõenäoliselt laekuvad ja lootusetud arved

Ebatõenäoliselt laekuvate ja lootusetute nõuete käsitlemine on vajalik, et ettevõtte bilanss kajastaks nõuete realistlikku väärtust ja tulud ei oleks üle hinnatud (RTJ 1p 58). Tegemist on nõuete allahindlusega – olukorraga, kus klient ei ole arvet tasunud ning on kahtlus, et seda ei õnnestu täielikult või osaliselt kätte saada.

Olulisemad suunised ebatõenäoliselt laekuvate nõuete arvestamiseks on sätestatud RTJ 1, RTJ 2 ja RTJ 3 - nõuete hindamise, allahindluse ja bilansilise väärtuse põhimõtted.

Ettevõtted, kellel on koostatud raamatupidamise sise-eeskiri, peaksid kajastama selles dokumendis ka nõuete ebatõenäoliseks ja/või lootusetuks arvamise korra koos allahindluste arvestustega. Praktikas kasutatakse ka nõuete osalist allahindlust sõltuvalt maksetähtaja ületanud ajast - näiteks kui on arve üle tähtaja 6 kuud, hinnatakse alla 25%, üle 1 aasta 50% jne. Igal juhul peaks aastaaruande koostamisel olemas olema allkirjastatud juhatuse otsus nõuete allahindluste / mahakandmiste kohta. Seda küsivad kindlasti ka audiitorid.

Kui aruandeperioodil on nõudeid alla hinnatud või maha kantud, tuleb vastavad arvestuspõhimõtted esitada aastaaruande Lisas 1 Arvestuspõhimõtted (kui antud lisa on kohustuslik).

Tehakse nõude allahindlus ehk kulukanne.

Vajadusel luua kontoplaani eraldi allahindluse kulukonto (Nõuete allahindluse kulud / käibevara allahindlus vmt nimega), mis kasumiaruandes kajastuks eraldi reana, et aastaaruande koostamisel oleks võimalik olulised allahindlused näidata aastaaruande kasumiaruandes eraldi real “Olulised käibevara allahindlused”.

Kanne:

D Nõuete allahindluse kulud - kasumiaruande kulukonto

K Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded - bilansikonto

Kui nõue hiljem siiski laekub, tehakse bilansikontot debiteeriv kanne:

D Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded - bilansikonto

K Muud äritulud - kasumiaruande tulukonto

Kui on lõplikult teada, et nõue ei laeku, eemaldatakse see bilansist. Nõuet loetakse lootusetuks, kui ettevõttel puuduvad igasugused võimalused nõude kogumiseks (nt võlgnikule on välja kuulutatud pankrot ning pankrotivarast ei piisa nõude tasumiseks) RTJ 3, p31).

Kui eelnevat allahindlust ei ole tehtud:

D Nõuete allahindluse kulud - kasumiaruande kulukonto

K Nõuded ostjate vastu - bilansikonto

Kui eelnevalt oli allahindlus tehtud, nt summast 1200 EUR oli 200 EUR hinnatud juba varasemalt ebatõenäoliselt laekuvaks:

K Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded - bilansikonto 200 EUR

D Nõuete allahindluse kulud - kasumiaruande kulukonto 1000 EUR

K Nõuded ostjate vastu - bilansikonto 1 000 EUR

Kasumiaruande skeemil 1 kajastatakse oluliste nõuete allahindlus eraldi real “Olulised käibevara allahindlused”.

Kõik allahindlused ja mahakandmised peavad olema dokumentaalselt põhjendatud: kliendisuhtlus, kohtudokumendid, pankrotimenetluse teade, juhatuse otsus.

Vt ka punkt 6.

Kui arve oli varem deklareeritud ja käibemaks tasutud, võib lootusetu nõude korral sisendkäibemaksu korrigeerida vastavalt KMS § 29 lg 7.

Ebatõenäoliselt laekuva nõude puhul käibemaksu ei korrigeerita enne, kui nõue muutub lootusetuks.

Sisendkäibemaksu korrigeerimiseks on vaja teha täiendavaid toimingud - väga oluline on edastada võlgnikule teavitus nõude mahakandmise kohta. Nõue peab olema üle tähtaja vähemalt 12 kuud, kuid mitte rohkem kui kolm kuud.

Täpne juhend sisendkäibemaksu korrigeerimise kohta on siin:

EMTA juhend

Teatise näidis on siin:

Teatis

PS! Tuleb valmis olla, et sisendkäibemaksu korrigeerimisel pöördub Maksu- ja Tolliamet palvega edastada müügiarved, mille kohta korrigeerimised tehakse, st tuleb enne veenduda, et vastavad müügiarved on varasematel perioodidel ka korrektselt deklareeritud ning käibemaks tasutud.

Oluline on jälgida, et kui peaks laekuma nõue, mille sisendkäibemaksu on korrigeeritud, siis tuleb nõude hilisemal laekumisel sellelt tasuda käibemaks (ka juhul, kui tegu on osalise laekumisega).

Eestis on lubatud lootusetu nõude maksuvaba mahakandmine ainult siis, kui on 100% kindel,, et midagi ei ole enam võimalik tagasi saada, st maksuriski täielik maandus on tagatud vaid juhul, kui võlgnik on Äriregistrist kustutatud. Juhatuse hinnang, et nõue on lootusetu, isegi kui on algatatud pankrotimenetlus, ei ole piisav kindlus, et nõue on täiesti lootusetu.

Muul juhul nõude mahakandmine võib tekitada maksuriski kui kingitus kolmandale osapoolele (tulumaksukohustus).

Maksu- ja Tolliameti vastus antud teemal koostatud päringule on siin:

Päring

Oluline on iga nõude puhul hoolikalt hinnata riske ja jõupingutuse tõestatavust.

Klient ei ole tasunud arvet summas 1 200 EUR (sh KM 200 EUR).

1. etapp: pärast 90 päeva märgitakse ebatõenäoliselt laekuvaks, allahindlus 25%.

2. etapp: aasta hiljem klient pankrotis, nõue kantakse lootusetuks.

Etapp 1 – allahindlus 25%:

D Nõuete allahindluse kulud - kasumiaruande kulukonto 300 EUR

K Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded - bilansikonto 300 EUR

Etapp 2 – nõue lootusetu:

D Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded - bilansikonto 300 EUR

D Nõuete allahindluse kulud - kasumiaruande kulukonto 900 EUR

K Nõuded ostjate vastu - bilansikonto 1 200 EUR