HARIMINE - Ebatõenäoliselt laekuvad ja lootusetud arved

Lugesin Maksu- ja Tolliameti veebilehel olevat juhendit Maksukohustuse vähendamine lootusetul võlgnevusel.

Antud juhendis on kirjas, et üks sisendkäibemaksu korrigeerimise tingimusi on nõude mahakandmine.

Kas võib olla, et siinkohal on sisuliselt mõeldud nõude alla hindamist?

Juhendis on toodud info, et sisendkäibemaksu saab korrigeerida arvel, mille tasumise tähtpäevast on möödunud vähemalt 12 kuud, kuid mitte rohkem kui 3 aastat.

Olen varasemalt konsulteerinud e-kirja teel Maksu- ja Tolliametiga teemal nõude mahakandmine ja maksurisk ning saanud vastuseks, et:

Laenunõude (või ka muu nõude, sh intressinõue) sissenõudmisest loobumine juriidilise isiku poolt on üldjuhul maksustatav ja seda põhjusel, et nõudest loobumisega saab kasu/hüve see isik, kelle nõudest loobuti, ehk tehing ei ole tehtud maksumaksja huvides.

Maksukohustus nõudest loobumisel saab tekkida juhul, kui nõudest loobutakse põhjendamatult kergesti, püüdmata raha tagasi saada.

Äriühing (laenuandja) peab suutma tõendada, et ta on püüdnud laenu tagasi nõuda, st äriühingu tegevus võla sissenõudmisel peab olema tagantjärele kontrollitav.

Kui äriühing (laenuandja) loobub nõude sissenõudmisest teiselt ettevõttelt, püüdmata seda sisse nõuda, toimub maksustamine võlanõudest loobumise kalendrikuul tulumaksuseaduse (TuMS) § 49 lõike 1 alusel, kui kingitus isikule, kelle kasuks nõudest loobutakse. Nõude summa deklareeritakse TSD lisal 5 real 5000 sellel kuul, kui nõue raamatupidamises maha kanti (tulumaksumäär 20/80).

Nõudest loobumine ei kujuta maksustatavat kulu äriühingule sellisel juhul, kui nõude sissenõudmisega kaasnevad otsesed ja kaudsed kulud ületaksid nõude väärtuse, mistõttu ei ole nõude sissenõudmine majanduslikult otstarbekas.

Nõude lootusetuks tunnistamine peab olema maksumaksja poolt piisavalt põhjendatud, analüüsitud võlgniku võimekust laenu tagasi maksta, analüüsi tulemused tuleb kirjalikult fikseerida, kui tõendusmaterjal, mille alusel nõue lootusetuks tunnistatakse.

Oleme teinud selle põhjal järelduse, et 100% maksuriski maandamiseks peab olema välja kuulutatud võlgniku pankrot või peab ta olema Äriregistrist kustutatud. Vastasel juhul on kõik vaieldav ja hinnanguline, st kas võlausaldaja on teinud piisavalt pingutusi arve sissenõudmiseks või ei. Sageli jäävad arved laekumata ning hiljem ei ole enam ametlike avalike kontaktide kaudu võimalik võlgnikuga isegi ühendust saada. Kuidas saab sellisel juhul ettevõte tõendada, et on teinud piisavalt pingutusi nõude kättesaamiseks? Kas e-kirjade ja kirjade saatmine võlgnikule on piisav pingutus? Kas on antud teema osas olemas Maksu- ja Tolliameti juhendit või mõnda kohtulahendit, millest võiks teha järeldusi, et milline on piisavalt tõendatud jõupingutus nõude sissenõudmisel?

Tekib dilemma olukorras, kus arve laekumise tähtajast on möödas juba üle 2 aasta, võlgnikuga ühendust saada pole olnud võimalik ning rahaliselt ei ole mõistlik nõude osas kohtusse pöörduda, kuid võlausaldaja ei tunne, et maksurisk oleks 100% maandatud, st nõuet maha kanda ei julgeta, aga sisendkäibemaksu sooviks korrigeerida, sest kõik märgid näitavad, et olemuselt on nõue siiski lootusetu ning võlgnik on selle nõude ka bilansis juba 100% alla hinnanud. Samas on varsti möödumas arve tasumise tähtpäevast 3 aastat ning seejärel ei ole võlausaldajal võimalik ka sisendkäibemaksu enam korrigeerida.

Kui raamatupidamises on eraldi mõisted alla hindamine ja maha kandmine, siis sisendkäibemaksu korrigeerimise juhend viitab ainult mahakandmise nõudele.

Kuidas saame ilma maksuriskita teha lootusetu nõude sisendkäibemaksu korrigeerimise?

Käibemaksuga maksustamine

Lootusetu võlgnevuse mahakandmisel on oluline, et käibemaksuseaduse (KMS) §-s 29.1 loetletud tingimused oleks maksukohustuse vähendamiseks täidetud (kõik loetletud tingimused peavad olema täidetud).

Maksukohustuslane saab vähendada oma käibemaksukohustust järgmiste asjaolude esinemisel:

1) võõrandatud kauba või osutatud teenuse eest on väljastatud arve vastavalt KMS §-le 37;

2) käibemaksusumma on tehingult arvutatud ja kajastatud tehingu maksustamisperioodi käibedeklaratsioonil;

3) nõuet pole võõrandatud;

4) arve tasumise tähtpäevast on möödunud vähemalt 12 kuud, kuid mitte rohkem kui kolm aastat, välja arvatud punktis 6 nimetatud juhul;

5) nõue on raamatupidamises maha kantud, kuna nõuet ei ole olnud võimalik koguda, vaatamata maksukohustuslase püüdlustele teha kõik endast olenev nõude kogumiseks, või selle tagasinõudmiseks tehtavad kulutused ületavad hinnanguliselt laekumisest saada olevat tulu (see tähendab – nõue on bilansist eemaldatud);

6) suurema kui 30 000-eurose käibemaksu sisaldava nõude korral on nõue tõendatud jõustunud kohtulahendiga;

7) kauba soetaja või teenuse saaja ei ole seotud isik tulumaksuseaduse tähenduses;

8) maksukohustuslane on kauba soetajat või teenuse saajat teavitanud kirjalikult nõude raamatupidamises mahakandmisest selle mahakandmise kuul, märkides ära mahakantud nõudega seotud käibemaksusumma.

Kui kõik need tingimused on täidetud, saab müüja oma käibemaksukohustust tasumata summa ulatuses vähendada maksustamisperioodil, mil nõue raamatupidamisarvestuses maha kantakse (bilansist eemaldatakse).

Nõude raamatupidamises allahindamise puhul ei ole nõue raamatupidamises maha kantud, s.t nõue ei ole bilansist eemaldatud. Seega ei ole täidetud üks KMS § 29.1 toodud tingimustest ning puudub alus käibemaksu korrigeerimiseks.

Rohkem informatsiooni leiate meie kodulehelt https://www.emta.ee/ariklient/maksud-ja-tasumine/kaibemaks/kaibemaksu-arvutamine-ja-tagastamine/maksukohustuse-vahendamine-lootusetul-volgnevusel.

Tulumaksuga maksustamine

Nõude sissenõudmisest loobumine (nõude mahakandmine) on üldjuhul maksustatav tulumaksuga vastavalt tulumaksuseaduse (TuMS) § 49 lõikele 1.

Täienduseks infole mida olete oma kirjas juba välja toonud selgitan:

- tasumata arvetega seotud nõudest loobumise puhul tekib maksurisk juhul, kui maksumaksja ei ole teinud pingutusi nõude sisse nõudmiseks. Otstarbekas on meeldetuletused saata kirjalikult, võimalusel tähtkirjana, ning ka elektroonilisel teel toimunud suhtlus säilitada.

- nõudest loobumine ei ole maksustatav sellisel juhul, kui äriühing on teinud kõik pingutused nõuet sisse nõuda (saatnud e-kirju, tähitud kirju, teavitusi jne), kuid nõude sissenõudmisega kaasnevad otsesed ja kaudsed kulud ületavad nõude väärtuse, mistõttu ei ole nõude sissenõudmine majanduslikult otstarbekas.

Nõudest loobumine ei ole maksustatav ka juhul, kui võlgnikult on nõude sissenõudmist alustatud, kuid see on olnud edutu nt põhjusel, et klient on maksejõuetu, pankrotistunud, likvideeritud või kui sissenõudmine on ebamõistlikult kulukas võrreldes võla suurusega.