Kui ettevõtte majandusnäitajad (müük, bilansimaht, töötajate arv) on piisavalt suured või on tegemist avaliku huvi üksusega, siis laieneb Audiitotegevuse seadusest tulenevalt osadele ettevõttetele auditeerimiskohustus. Viimane jaguneb omakorda kas
ülevaatuseks (tehakse lihtsamaid potseduure ja odavam) või
auditiks (põhjalikum ja kallim)
Ettevõtte auditi/ülevaatuse kohustust saab kontrollida, kui sisestada ettevõtte näitajad SIIA.
NB! Kui ülevaatuse/auditi kohustuslikkust hinnata enne majandusaasta lõppu, tuleb võtta arvesse, et majandusaasta viimaste kuude tehingud ja näiteks pikaajalise projektiarvestuse kajastamine majandusaasta lõpul võib finantsandmetele olulist mõju omada.
NB! Keskmise töötajate arvu leidmiseks on vaja omada informatsiooni lepingu tüüpide ja tööaja kohta (vt allpool täpsemat kirjeldust).
Keskmise töötajate arvu hulka kuuluvad järgmiste lepingute alusel töötavad töötajad:
Töölepingu alusel töötav isik;
Võlaõigusliku (nn töövõtu) lepingu alusel teenust osutav isik, välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtja (NB! Välja arvatud ka osad võlaõiguslikud lepingud, vt erisus* allpool);
Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige.
* Erisus: Kas ja kuidas läheb arvestuse hulka ka töövõtulepingute alusel töötavate inimeste tööaeg -> selle osas tegime Klaar.me-s täiendava päringu audiitorkogusse, kes omakorda tegi täpsustava päringu rahandusministeeriumisse.
Vastus: Jah, töövõtulepingud tuleb kaasata keskmise töötajate arvu arvestusse, kuid ainult siis, kui töö sarnaneb oma loomult töölepingule. Kui tegemist on töövõtuga konkreetse töölõigu tegemiseks, mille osas ei ole võimalik ega vajalik tööaega mõõta, siis selliste lepingute alusel tehtud töö ei lähe tööaja arvestusse. Ettevõtete jaoks on tegemist üsnagi tülika ja keeruka olukorraga. Aluspõhimõtteks: sisu üle vormi. Seega: töötajate kohta on vaja ettevõtte kohta igakuist tabelit, kuhu on lisatud tööajamäär, lepingu liik. Ja kõikide töövõtu lepingute puhul on vaja hinnata, kas leping sarnaneb sisult töölepinguga ja tööaega saab mõõta. Kui jah, ainult siis lisada lepingu alusel tehtud töö keskmise töötajate arvestusse.
Kõigi kohta (va erisus*) on vaja pidada arvestust igakuiselt tööajamäära kohta (täiskoormus, osalise tööaja %). Raamatupidamises ei pruugi selle kohta paraku alati piisavat täpset alusinfot olla, sest näiteks maksuarvestuslikult toimub tööaja arvestamine töövõtulepingute alusel teisiti (töövõtulepingute puhul tööajamäära ei määrata).
Kuupäev: 01.2021